Kui vanem lapsega koos ei ela, on ta kohustatud maksma lapse ülalpidamiseks elatist. Elatisraha tuleb maksta vähemalt kehtivas miinimummääras. 2024. aastal on miinimumelatis ühele lapsele 260.33 eurot kuus.

Elatisraha on mõeldud lapse põhivajaduste katmiseks ning seda tuleb maksta igakuiselt alates lapse sünnist kuni tema 18-aastaseks saamiseni. Kui laps jätkab õpinguid põhi-, kesk- või kõrgharidusasutuses või kutseõppes, tuleb elatist maksta kuni lapse 21-aastaseks saamiseni.

Kui vanem lapsele elatist ei maksa, tuleb pöörduda kirjalikult (e-kirja, SMSi või Facebooki teel) elatist mittemaksva vanema poole ning nõuda elatist. Kirjalikult pöördumine on oluline seetõttu, et hilisema võimaliku (kohtu)vaidluse korral tõendab kirjalik dokument, et oled teinud kõik endast oleneva vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks.

Kui vanem ei ole maksnud elatist pikaajalisemalt, on kirjalik nõue aluseks elatisvõla nõudmisele. Kui kohtumenetluses kirjalikku dokumenti esitada ei ole, võib kohus jätta tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.

Kui hoolimata kirjalikust pöördumisest vanem endiselt elatist maksma ei hakka, tuleb kaaluda kohtusse pöördumist. Kohtumenetluse algatamiseks on kaks võimalust: esitada kohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldus või hagiavaldus. Mõlemal juhul on kohtusse pöördumine tasuta ehk riigilõivuvaba ning mõlemal juhul saab paluda, et kohus lahendaks asja kirjalikus menetluses ehk kohtuistungit pidamata.

Maksekäsu kiirmenetluse eelduseks on, et mõlema vanema andmed on kirjas lapse sünniaktil ning nõutava elatise suurus on alla 374.67 euro kuus. Samuti tuleb arvestada, et kiirmenetluses ei saa nõuda elatisvõlga.

Hagimenetluses tuleb elatist nõuda siis, kui elatist maksma kohustatud vanema andmeid ei ole kirjas lapse sünnitõendil või kui tema kontaktandmeid ei ole teada. Samuti on hagimenetlus ainsaks võimaluseks, kui soovid nõuda elatisvõlga, soovid lahendada vaidluse kohtuliku kokkuleppega või kui on olemas tõenäosus, et vanem hakkab kohtumenetlust venitama, ei võta kohtudokumente vastu või hakkab nõudele vastu vaidlema.

Elatisabi saamiseks tuleb esmalt pöörduda elatisnõudega kohtusse. Elatisabi saamise eelduseks on kohtu poolt väljastatud kohtumäärus. Täpne elatisabi taotlemise kord sõltub sellest, kas esitada kohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldus või hagiavaldus. Samuti sõltub elatisabi saamine sellest, kas elatist maksva vanema suhtes on algatatud kohtu- täite või pankrotimenetlus.